Alates 2010. aastast on NÜ Juventus tegelenud vabatahtiku tegevuse propageerimisega Jõgevamaal.

Jõgevamaa vabatahtliku tegevuse  mudeli loomisel sai selgeks, et võetud eesmärk oli suur väljakutse sest Jõgevamaal ei ole teema väga aktuaalne ja populaarne ning inimese arvamused teemast on erinevad. Seetõttu oli tulemuseks see, et teema edastamine sõnumina, „et tule tee vabatahliku tegevust“ ei toiminud ja seetõttu tuli inimesi „harjutada“ vabatahtliku tegevuse mõttega. Põltsamaa keskusele lisaks olid tegevusse ja analüüsi kaasatud 7 noortekeskust/ piirkonda- Jõgeva alevik, Siimusti, Kuremaa, Jõgeva, Voore, Maarja- Magdaleena, Adavere. Projekti raames loodi mudel, mille eesmärk ei ole kaasata inimesi ühekordse vaid „kinnistuva” ja „isikliku sideme loomise” mudeliga, mis Põltsamaal ja eelnevalt nimetatud piirkondades toimis.

Traditsiooniliselt eristatakse maakonnas 3 piirkonda, mille keskused – Mustvee, Jõgeva ja

Põltsamaa – paiknevad maakonnas suhteliselt sarnaste vahemaadega kirde-edela teljel. Maakonna piirkondlike keskuste areng on olnud märkimisväärselt erinev. Ekspertgrupi analüüsi alusel selgus, et ka vabatahliku tegevuse tase maakonnas on väga erinev. Tavaliselt on valdkonna arendajateks kodanikuühendused. Jõgevamaa strateegia kuni 2020 dokumendis on toodud välja, et Kodanikuühenduste arengut pärsib eestvedajate vähesus, nende suur koormus ja püsiva tegevusi toetava rahastuse puudumine. Eestvedajate energia hoidmine nõuab toimivate motivatsiooniskeemide väljatöötamist. Pikemas perspektiivis tuleb suurendada kodanikeühenduste finantsautonoomiat ja võimekust kaasata välisvahendeid. Maakondliku haardega arendustegevuse koordineerimiseks on vajalik valdkondlike koostööorganisatsioonide loomine avaliku ja erasektori partnerite koostöös. Samuti on vaja luua tingimusi, et need organisatsioonid võtaksid vastutuse ja oleksid piisavalt võimekad ülesannete täitmiseks.

Kui NÜ Juventus saab kaasa aidata lisarahade leidmisele ja oma kogemustele tuginedes nõustada soovijaid, ei saa ühendus aga piirkonna eest ise midagi ära teha ja teema edasiseks arenguks on vaja inimesi, kes oleks esindaja oma piirkonnale. Tema ülesandeks oleks olla piirkonna vabatahliku tegevuse koordineerija- vabatahtlike leidmine, koolitamine ja motiveerimine. Maakonnas on kolmteist omavalitsust ja samapalju peab olema ka eestvedavaid inimesi. Kõige tähtsam on, et esindaja on samast piirkonnast pärit sest siis saab ta tegevust paremini „maha müüa” sest ta tunneb kohalikku olukorda ning on tõsiseltvõetavam. Esindaja puhul on olemas isiklik side, mis temaatikale tuginedes on väga oluline. Lisaks leidis ekspertgrupp, et tuleb teha enam koostööd koolidega (Põltsamaal see toimib, teistes piirkondades vähene või olematu).

Ühistegevused koolidega aitavad paremini kinnistada noortes väärtushinnanguid jms. Projekti peamine märksõna on INSPIREERIMINE. Kuigi me täitsime esimese projekti raames oma numbrilised indikaatorid, loodame me, et läbi uute plaanide leiame me järgijaid enam, kui esimese projekti raames.