KÜSK noorsootöö valdkonna äriplaani kattuvus arengukavadega

NÜ Juventus arengukava

Tegevused/ al  lk 15

10 Lõimitud noorsootöö rakendamine läbi noortekeskuse kõikide osakondade

11 Kasutada ära kõik võimalused hoonetes (ressursikeskuse osakond) noorteürituste

korraldamiseks ning noorteringide ja –ühenduste tegevuseks;

12 Suurendada noorsootöö meetodite rakendamist ühiskonna eesmärkide saavutamiseks

erinevates eluvaldkondades (koordineerimise osakond, avatud noortekeskus osakond);

13 Tõsta läbi koolituste piirkonna noorsootöö kvaliteeti ja noorsootöötajate professionaalsust

(koolituste osakond);

14 Suurendada noorte kaasatust noorsootöösse ja noorsootöö teenuste kättesaadavust

noorele (avatud noorsootöö osakond, keskus tervikuna);

15 Toetada noorteühinguid ja noorteprojekte (ressursside osakond).

16 Koordineerida koostööd MTÜ-de ja teiste noortega töötavate asutuste vahel

(koordineerimise osakond);

18 Eraldada vahendeid narkomaania ja kuritegevuse preventatiivse tegevuse tarvis ja

tunnustada kolmandat sektorit vastava valdkonnaga tegelemiseks (erinoorsootöö osakond);

19 Leida uusi energilisi noortejuhte ja vabatahtlikke ning koolitada neid vastavalt vajadusele

(vabatahtlike ja koolituse osakond);

21 Aidata ennetada ja lahendada noorte tööhõiveprobleemi, kujundades noortes tööharjumust (tööhõive ja vabatahtlike osakond);

22 Suurendada laste ja noorte vaba aja sisustamise võimalusi (avatud noorsootöö ja

ressursside osakond);

23 Kaasata noored keskkonnakaitsealasesse tegevustesse (avatud noorsootöö);

24 Jätkata rahvusvaheliste projektide koordineerimist (rahvusvahelise noorsootöö osakond);

25 Arendada edasi mitte-formaalhariduslikud meetmed ennetamaks koolist väljalangemist

(erinoorsootöö, avatud noortekeskus);

26 Arendada edasi noorte õigusrikkumiste, sh. korduvrikkumiste ennetamisele suunatud

programme ja projekte (erinoorsootöö);

27 Laste- ja noorte probleemkäitumise põhjuste teadvustamine ja sekkumismehhanismide

kavandamine (erinoorsootöö);

28 Uute vahendiste muretsemine erinevate teenuste rakendamiseks (ressursikeskus).

Jõgevamaa noorsootöö arengukava

Tegevuskava/ Al lk 40

3.2 Ühisväljundite- ürituste/projektide korraldamine Rakendusperiood:

3.3 Ühistegevuste rakendamine noorsootöö lõimealade koostööpartneritega

3.4 Uute interaktiivsete koostööprogrammide väljatöötamine ja kohene rakendamine

3.5 Kohalikele organistasioonidele ja teistele noorsootöö tegijatele ruumide ja vahendite

kasutamise võimaldamine maakonna noorsootöö asutuste (nt ANK-de) juures

3.9 Noorsootöö asutuste teenuste pidev laiendamine ja vajadustest lähtuv rakendamine

3.10 Noorte interaktiivsete ja uuenduslike ideede genereerimine ja projektipõhine rakendamine

3.12 Koostöö aktiviseerimine (ühistegevused) valdkonna võrgustikuga – Kriminaalhooldus,

Alaealiste Komisjon (lastehoolekandekomisjonid), Politsei

3.13 STLH26 ja narkootikumide, alkoholi ja tubaka tarbimise alane ennetustöö aktiviseerimine

3.14 Uute koostöövormide väljatöötamine ja rakendamine

3.22 Aktiivsem koostöö Tööturuametiga ja kohalike ettevõtetega

3.23 Tööhõivevaldkonna interaktiivsete võimaluste (sh vabatahtlik töö, praktika) loomine ja rakendamine (tööhõive)

3.25 Pidev uute rahvusvaheliste programmide ja võimaluste tutvustamine noortele

3.28 Noorte initsiatiivi toetamine ja nõustamine erinevate tegevuste läbiviimisel

3.29 Avatud noorsootöö aktiivsem kasutamine noorsootöös

Põltsamaa linna arengukava

http://www.poltsamaa.ee/index.php?lang=est&main_id=72,405

1.5.5    Noorsootöö (lk 19)

Noorsootööks peetakse noorsootööseaduse järgi noortele tingimuste loomist arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.

Noorsootöö hõlmab mitmeid valdkondi, millest suur osa on kajastatud käesolevas arengukavas teistes peatükkides. Huviharidusele on pühendatud eraldi alampeatükk. Lisaks pakuvad huviharidust Põltsamaa Ühisgümnaasium, kus toimub õpilastele kümneid ringe. Noortega tegelevad veel Põltsamaa Kultuurikeskus ning MTÜ-d, näiteks Emadeklubi ja EELK Põltsamaa Niguliste kogudus ning EKNK Põltsamaa Jordani kogudus. Erinoorsootööd ehk riskirühmadega tegelemist käsitletakse sotsiaalvaldkonna all.

Noorsootöö korraldamisega tegeleb linnas peamiselt Noorteühendus Juventus. Ühendusele kuulub struktuuriüksus nimega Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus, mille põhiülesandeks on erinevate huvidega laste ja noorte ( 7 –26 aastaste) ühistegevuse, omaalgatuse toetamine ning noorte sotsiaalse kaasatuse tõstmine läbi avatud noorsootöö meetodi[1]. Noorte- ja elukestva õppe keskus lähtub avatud noorsootöö põhimõttest, mis tähendab noorte omaalgatuse toetamist, õppekava puudumist ja erinevateks noori huvitavateks ja arendavateks tegevusteks tingimuste loomiseks.

§  Luua koordineeritud süsteem noortele suunatud töö- ja puhkelaagritelaagrite korraldamiseks piirkonnas

§  Arendada välja piirkonna noorte teavitamise ja nõustamise süsteem

§  Töötada välja noorteorganisatsioonide, noorsootöö tegijate ja kohaliku omavalitsuse vahelise optimaalse infovahetuse kord ja rakendada see praktikas

§  Kasutada ära kõik ressursid noorteürituste korraldamiseks ning noorteringide ja –ühenduste tegevuseks;

§  Suurendada noorsootöö meetodite rakendamist ühiskonna eesmärkide saavutamiseks erinevates eluvaldkondades

§  Tõsta läbi koolituste piirkonna noorsootöö kvaliteeti ja noorsootöötajate professionaalsust

§  Toetada noorteühinguid ja noorteprojekte

§  Arendada koostööd Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Õpilasomavalitsuse, kohaliku noortenõukogu ja maakondliku noortekogu vahel

§  Eraldada vahendeid narkomaania ja kuritegevuse preventatiivse tegevuse tarvis ja tunnustada kolmandat sektorit vastava valdkonnaga tegelemiseks

§  Leida uusi energilisi noortejuhte ja vabatahtlikke ning koolitada neid vastavalt vajadusele

§  Aidata ennetada ja lahendada noorte tööhõiveprobleemi, kujundades noortes tööharjumust

§  Arendada edasi mitte-formaalhariduslikud meetmed ennetamaks koolist väljalangemist

§  Arendada edasi noorte õigusrikkumiste, sh. korduvrikkumiste ennetamisele suunatud programme ja projekte

§  Laste- ja noorte probleemkäitumise põhjuste teadvustamine ja sekkumismehhanismide kavandamine

Põltsamaa valla arengukava

Lk 19

Põltsamaa vallas osutatakse järgmisi sotsiaalteenused: sotsiaalnõustamine, eestkoste seadmine, hooldamine perekonnas, tugiisiku teenus, koduhooldusteenus, koduhooldusteenus lastega peredele, hooldamine hoolekandeasutuses (va turvakodud ja varjupaigad), soodustusega eluasemeteenus (sotsiaaleluruumid Adaveres, sotsiaalelamu Pauastveres ja varjupaik Lustiveres), soodustusega päevakeskuse teenus, soodustusega sotsiaaltransport, eluruumide kohandamine, abivahendite rentimise teenus (turvahäll, -tool, kargud), eakate eneseabirühm, avalik töö, võlanõustamine ja vältimatu sotsiaalabi.

Väljastpoolt Põltsamaa valda ostetakse järgmisi teenuseid: laste asendushooldus, hooldamine hooldushaiglates, hooldamine turvakodudes, tugiisiku teenus, rehabilitatsioon, pereteraapia, sõltuvushäirete ravi ja rehabilitatsioon, tööturuteenused (teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus, tööturukoolitus, kutsenõustamine, tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks, tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks).

Koostöö

Pikad koostöötraditsioonid on nelja kohaliku omavalitsuse - Pajusi vald, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Puurmani vald - vahel, mis on kinnitatud ka koostöölepinguga. Ühistööd tehakse sotsiaal- ja teenindussfääris ning turvalisuse tagamisel.

Koostöövormideks on humanitaarabi, sotsiaal-, haridus-, kultuuri-, vaba aja veetmise jne valdkonnad.

Põltsamaa vald osaleb mitmetes mittetulundusühingutes ja liitudes, et lahendada ühiseid probleeme ning paremini kasutada erinevate piirkondade ressursse ja oskusi.

Laste arenguliste erivajaduste varajaseks märkamiseks on vajalik teha koostööd erinevate valdkondade spetsialistidega (arstid, pedagoogid, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad). Võrgustikutööks vajalike tingimuste loomiseks tuleb sõlmida erinevaid koostöölepinguid.

Sotsiaalteenuste edasiseks arendamiseks tuleb otsida koostöövõimalusi teiste kohalike omavalitsustega, tugiteenuseid pakkuvate mittetulundusühingute ja ettevõtetega.

Pajusi valla arengukava

Probleemiks on negatiivne iive (tabel 3) ja rahvastiku vananemine. Sündivuse languse tõttu väheneb laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvab tööealiste ja tööeast vanemate oma. Trendiks rahvastiku liikumises on elanike, eriti selle mobiilsema ja aktiivsema osa lahkumine maapiirkondadest. Valla piirides jätkub tõenäoliselt rahvastiku kontsentreerumine asulatesse ja suuremate teede äärde. Kasvamas on pendelliikumine, st töötamine Põltsamaa või Jõgeva linnas ning mujal väljaspool valda. Vähendamaks kirjeldatud tendentside negatiivset mõju, tuleb igati soodustada noorte valdajäämist ning uute, ettevõtlike inimeste elamaasumist piirkonda. (lk. 5)

Sotsiaaltoetuste ja teenuste määramise otsustab vallavalitsus igal konkreetsel juhul eraldi sõltuvalt abivajadusest. Toetuste ja teenuste määramisel arvestatakse abivajaja sissetulekuid ning seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu.

Sotsiaaltoetuste statistika Pajusi vallas näitab, et kõige enam vajavad toetust lastega pered ja teised erivajadustega inimesed.

Üha enam saab selgemaks, et sotsiaaltoetustelt tuleb üle minna sotsiaalteenuste pakkumisele ja nende arendamisele kogu piirkonnas.

Pakutavad sotsiaalteenused on eelkõige sotsiaalnõustamine, koduteenused, hoolduse korraldamine (hooldusvajaduse hindamine), hooldekoduteenus, sotsiaalsete erivajadustega inimestele suunatud teenused ja muu abi andmine ( abivahendid, päevakeskused, transportteenus jm), lapsehoiuteenus, hooldamine perekonnas ning eestkoste vormistamine.

Sotsiaalabi andmise aluseks vallas on sotsiaaltöö andmete register, mida pidevalt parandatakse ja täiendatakse. Oluline on probleemsete perede, üksielavate vanurite ja puuetega inimeste kodude külastamine, et saada adekvaatset informatsiooni abivajajate kohta. Rõhuasetus peaks olema ennetaval tööl riskirühmadesse kuuluvate inimestega.

Kuna vald on suhteliselt väike, ei ole otstarbekas kõiki sotsiaalhoolekandeteenuseid oma territooriumil osutada, seetõttu tehakse sotsiaalhoolekande alast koostööd teiste omavalitsustega ( Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Jõgeva linn, Jõgeva vald jt). (lk 11).

Noorsootöö osas on viimasel ajal koostööd tehtud noorteühendus Juventus Põltsamaal asuva noortekeskusega ja Jõgeva noortekeskusega. Traditsiooniks on saamas noortele diskode korraldamine koolivaheaegadel. (lk 12) eestkoste- ja hooldusperede, lapsevanemate, laste ja pedagoogide nõustamise ja koolitamise korraldamine.

Preventiivse töö toetamine (töö laste ja noortega- lastelaagrid, vabaaja sisustamine, noortekeskuste töös osalemine). Pidev koostöö erinevate võrgustike ja asutustega.

Eelistada oma valla koolides ja lasteaedades käivaid lapsi. Viimastel aastatel on tunduvalt suurenenud lastevanemate huvi panna oma lapsed kaugematesse eelkooliasutustesse ja koolidesse. Seetõttu on põhjendatud oma valla lasteaedades ja koolides käivate laste suurem toetamine. Pajusi vald on investeerinud viimasel aastal oma valla lasteasutustesse suuri summasid, mistõttu on selline perede toetamine üks võimalus oma valla lasteasutuste järjepidevuse hoidmiseks.

Valla eakate väärtustamine ja meelespidamine.

Valla sotsiaalpoliitika peab soodustama täisväärtusliku perekonna arengut ja säilimist. Soodustama perede ja üksikisikute toimetulekut neile harjumuspärases keskkonnas. Jätkata sünnitoetuse maksmist ja imikupaki kinkimist, õpilastele koolilõuna tasumist, erivajadustega inimeste toetamist ja teenustele suunamist. Toetuste määramisel ja teenustele suunamisel pidada silmas pere tegelikku majanduslikku olukorda ja seadusjärgseid ülalpidajaid.